Kirik

Kirik pakkus võõrsile sattunud eestlastele pagulasperioodil suurt hingelist tuge. Võõrsile sattunud eestlaste hulgas oli piisavalt sõjaeelsel ajal vaimulikena töötanud inimesi. Kuna igapäevaelu läks edasi, tuli laagris asunud vaimulikel jumalateenistuste pidamise kõrval sageli ette matmisi, ristimisi, leeritamisi ja laulatamisi.

Eestlaste usuelu keskus Ühendriikide tsoonis oli Geislingen, kus 90% laagrielanikest olid luterlased. 1945. aasta suvel asus Geislingeni pastor Samuel Eduard Lind, kes viis läbi esimese jumalateenistuse Altenstadti linnajao kirikus ja septembris esimese leeri 11 noorele. Geislingeni suure laagri rajamise järel saabus sinna lisaks 6 vaimulikku, neist silmapaistvaim oli abipraost Aleksander Hinno, kes ühtlasi oligi määratud eestlaste kirikuelu korraldajaks Saksamaal. Laagri avajumalateenistus toimus 21. oktoobril Geislingeni linnakirikus. Kokku peeti igapühapäevaseid teenistusi 87, ristiti 93 last, laulatati 44 paari ja maeti 22 surnut. Väljaspool laagrit peeti rohkemgi teenistusi, kokku 95. Kogudusse kuulus laagrielu kõrgajal 3800 inimest.

1946. aasta jaanuaris toimus Geislingenis usuteadlaste konverents, kus osales 11 vaimulikku suurematest eestlaste keskustest. Peamiselt käsitleti moraaliküsimusi, näiteks peeti ettekanne teemal „Mida peab DP tegema, et olla kristlane?“. Sama aasta septembris toimus teine usuteadlaste kokkusaamine, millest võttis osa juba 37 vaimulikku nii Ühendriikide kui ka Briti tsoonist.

1946. aasta märtsis hakkas A. Hinno toimetusel ilmuma kuukiri „Kirikuleht“. Hiljem, kui suurem osa eestlasi oli Saksamaalt edasi rännanud, jätkas Luterliku Maailmaliidu toetusel lehe väljaandmist Konrad Veem Münchenis.

Apostlik-õigeusu kiriku keskus asus Briti tsoonis Oldenburgis, kirikut juhtis metropoliit Aleksander. Ühendriikide tsoonis pidas õigeusu jumalateenistusi ülempreester Sergius Samon. Geislingenis elas ligi 300 õigeusklikku pagulast. 1946. aasta suvel toimus Geislingenis apostlik-õigeusu vaimulike kokkutulek, kus tehti ettepanek apostlik-õigeusu kirikuvalitsuse ületoomine Oldenburgist Geislingeni, kuid see muudatus ei saanud teoks.

Ülevaade New Yorgi Pauluse koguduse tegevusest 1951. aastal.
ERA.1622.2.61, lk 123–124 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Eesti Vabariigi 27. aastapäevale pühendatud jumalateenistuse kava.
ERA.1583.2.24, lk 230 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Arvo Hormi koostatud kirikliku statistika ülevaade 15. pagulasaastal.
ERA.5010.1.23, kaadrid 4–5 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Eestlaste mälestussammas Geislingeni kalmistul, arvatavasti 1950. aastal.
VEMU FK.61-27
Leeripäev Ambergis 30. mail 1946, ees keskel praost Max Vaher.
VEMU FK.61-40

Võõrsile siirdumise algus

Pagulaslaagrid Saksamaal

Repatrieerimine

Skriinimine

Sõdurid Saksamaal

Põgenike hoolekanne

Lapsed pagulaslaagris

Kultuuri- ja sporditegevus

Haridus

Kirik

Arhiivid

Punane Rist Saksamaal

Noorteorganisatsioonid

Riigipühad

Riikluse esindajad – saadikud pagulaslaagris

Balti riikide ühtsus

Põgenike ümberasumine

Audiovisuaalne kroonika