Haridus

Võõrsile sattunud pagulased väärtustasid kõrgelt rahvuse säilimist ning seetõttu peeti väga oluliseks emakeelsete koolide kiiret rajamist. Muuhulgas olid eestlased väidetavalt esimesed, kes omaalgatuslikult emakeelseid koole laagritesse rajasid. Eesti koolide asutamine algas peamiselt 1945. aasta suvel ning 1946. aasta alguseks oli koolivõrk juba välja kujunenud. Erandiks on Prantsuse tsoon, kuhu rajati eestikeelne kool juba 1944. aasta novembris. Kuna igas tsoonis ja laagris olid olud erinevad, siis toimus ka koolide avamine nii tsooniti kui ka laagrite lõikes erinevatel aegadel. Kuigi Briti tsoonis alustati koolide rajamist pisut varem kui Ühendriikide tsoonis, ei olnud paljude väikelaagrite ja väiksema laste arvu tõttu võimalik seal rajada nii suuri koole ega gümnaasiume nagu Ühendriikide tsoonis.

1945.–46. õppeaasta lõpul töötas Ühendriikide tsoonis 33 eesti algkooli 1164 õpilasega ja 11 gümnaasiumi 580 õpilasega. Suurimas laagris Geislingenis astus algkooli koguni 267 õpilast, mistõttu tuli avada 6 paralleelklassi. Briti tsoonis tegutses 30 algkooli, 8 gümnaasiumi ja 3 osalise kursusega gümnaasiumi, kokku õpilasi vastavalt pea 800 algkoolides ja 500 gümnaasiumides.

Prantsuse tsoonis oli eestlaste arv kõige väiksem, ligi 800 inimest, ent kuivõrd pea 500–600 inimest asus põlevkivikaevanduste piirkonnas Balingeni maakonnas, siis asutati seal juba 1944. aasta novembris 25 õpilasega eesti kool, mis tuli küll juba 1945. aasta märtsis sõjasündmuste tõttu sulgeda. Samas organiseeriti uus kool 31 õpilasega maist juulini ning kolmandat korda alates jaanuarist 1946. Lisaks tegutses veel kaks eesti kooli, kuigi õpilaste arv ulatus mõlemas vaid 10–15 õpilaseni.

Õpetajate leidumus oli laagriti erinev, ent pedagoogilise hariduse saanute hulk oli pagulaste seas piisav loomaks laagritesse emakeelseid koole. Laagrite loomise algusaastal mõjus koolide käivitamisele halvasti pagulaste pidev üleviimine ühest laagrist teise. Kõige paremas olukorras oli kahtlemata Geislingeni laager, kus töötas 38 gümnaasiumi õpetajat, kellest 26 oli ülikooliharidus ja kolm olid professorid.

Karl Robert Pusta kiri 6. veebruaril 1946 Hamburgis avatud Balti Ülikooli tegevuse edasisest rahastamisest. Ülikool alustas 150 professori ja 2000 tudengiga ning õppetöö toimus neljas teaduskonnas: filosoofia ja teoloogia teaduskond, õigus- ja majandusteaduskond, matemaatika ja loodusteaduste teaduskond, põllumajandus- ja metsandusteaduskond.
ERA.1608.2.949, lk 32 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Ajalehes "The New York Times" 8. augustil 1947 avaldatud artikkel Balti Ülikooli kohta.
ERA.1608.2.949, lk 33 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Põgenike Kaitsekomitee pöördumine Balti Ülikooli tegevuse rahastajate leidmiseks.
ERA.1608.2.949, lk 42–43 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Balti Ülikooli läti rektori Dr. L. Slaucitajse tänukiri Põgenike Kaitsekomiteele osutatud abi eest. 19. märts 1948, Pinneberg.
ERA.1608.2.949, lk 47 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Balti Ülikooli rektorite, presidendi ja asepresidendi uusaastatervitus. Pinneberg, 1948.
ERA.1608.2.949, lk 114 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Ülevaade Balti Ülikooli loomisest, tegevusest ja organisatsioonilisest ülesehitusest. Majanduslikest raskustest väljapääsemiseks näeb Balti Ülikool lahendusena võimalikku üleviimist Ameerika Ühendriikidesse või Kanadasse.
ERA.1608.2.949, lk 115–116 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Tudengid ruttavad loengutele, Balti Ülikooli hoone Hamburgi ajaloomuuseumis, arvatavasti 1946. aastal.
VEMU FK.61-22
Tudengid loengusaalis Balti Ülikoolis, arvatavasti 1946. aastal.
VEMU FK.61-21
Professor Hugo Kaho Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel Göttingenis 1945. aastal.
VEMU FK.61-12

Võõrsile siirdumise algus

Pagulaslaagrid Saksamaal

Repatrieerimine

Skriinimine

Sõdurid Saksamaal

Põgenike hoolekanne

Lapsed pagulaslaagris

Kultuuri- ja sporditegevus

Haridus

Kirik

Arhiivid

Punane Rist Saksamaal

Noorteorganisatsioonid

Riigipühad

Riikluse esindajad – saadikud pagulaslaagris

Balti riikide ühtsus

Põgenike ümberasumine

Audiovisuaalne kroonika